2009 aasta sügiseni vuras Golf vaprasti Tallinna tänavatel ringi, kuni ühel hetkel kostis kapoti alt paar koledat kolksu, kerge ragin ning siis oli kõik jälle vaikne - auto liikus, kuid mootori pöördeid enam ei näidanud. Parkisin auto töö juurde kinnisesse parklasse ning sinna ta mõneks kuuks ka jäi. Kindlustuse eelviimasel päeval otsustasin tegutseda ning võtsime ette masina pukseerimise katuse alla. Vahepealsed kuud olid aga teinud masinast tõsise akvaariumi, kus vett ukse servani. Kuivatamisele läks mitu head nädalat ning kogu salgong tuli lahti kiskuda. Ja siis sai aeg otsa - auto jäi garaaži seisma ning järgnev aasta kulus elus tähtsamatele asjadele.
Väliste mõjurite ergutusel olen viimasel ajal elektriauto teema enda jaoks jälle pisut üles soojendanud ning nüüd tuleb ka tegutsema asuda, sest just täna, kevade esimesel päeval, jõudsid kohale uued akud - elektriautomaailmas hästi tuntud Thunder Sky LFP 100 Ah isendid. Tehingu tagant paistavad kaugelt ka Zev Motorsi kõrvad ja siseinfo põhjal võin väita, et Golf ei saa olema mitte esimene LiFePO4 akudega Eesti teedel vurama hakkav masin.Ja nädala eest jõudsin ka niikaugele, et harutasin lahti Golfi kapotialuse, et näha, mis siis oli selle mootorist kostnud ragina põhjuseks. Ei hullu, üks mootori kinnituste poltidest vaid lahti kerinud ning mootori pisut vildakile lasknud - just nii vähe või palju, et pöörete andur end ära jahvatas. ja tolmuks muutus.
Igatahes on nüüd jälle olemas motivatsioon ning ka pisut aega, et auto uuesti liikuma saada. Eks näis, kuis läheb.
