Monday, March 21, 2011

... oops! 2 aastat nigu niuhti lännu

Jajah, aeg lendab ja palju on vahepeal juhtunud. Nii elektriautonduse vallas kui ka konkreetse isendi - lillasinise Golfiga.
2009 aasta sügiseni vuras Golf vaprasti Tallinna tänavatel ringi, kuni ühel hetkel kostis kapoti alt paar koledat kolksu, kerge ragin ning siis oli kõik jälle vaikne - auto liikus, kuid mootori pöördeid enam ei näidanud. Parkisin auto töö juurde kinnisesse parklasse ning sinna ta mõneks kuuks ka jäi. Kindlustuse eelviimasel päeval otsustasin tegutseda ning võtsime ette masina pukseerimise katuse alla. Vahepealsed kuud olid aga teinud masinast tõsise akvaariumi, kus vett ukse servani. Kuivatamisele läks mitu head nädalat ning kogu salgong tuli lahti kiskuda. Ja siis sai aeg otsa - auto jäi garaaži seisma ning järgnev aasta kulus elus tähtsamatele asjadele.


Väliste mõjurite ergutusel olen viimasel ajal elektriauto teema enda jaoks jälle pisut üles soojendanud ning nüüd tuleb ka tegutsema asuda, sest just täna, kevade esimesel päeval, jõudsid kohale uued akud - elektriautomaailmas hästi tuntud Thunder Sky LFP 100 Ah isendid. Tehingu tagant paistavad kaugelt ka Zev Motorsi kõrvad ja siseinfo põhjal võin väita, et Golf ei saa olema mitte esimene LiFePO4 akudega Eesti teedel vurama hakkav masin.

Ja nädala eest jõudsin ka niikaugele, et harutasin lahti Golfi kapotialuse, et näha, mis siis oli selle mootorist kostnud ragina põhjuseks. Ei hullu, üks mootori kinnituste poltidest vaid lahti kerinud ning mootori pisut vildakile lasknud - just nii vähe või palju, et pöörete andur end ära jahvatas. ja tolmuks muutus.

Igatahes on nüüd jälle olemas motivatsioon ning ka pisut aega, et auto uuesti liikuma saada. Eks näis, kuis läheb.

Wednesday, March 18, 2009

1000 km

Eile 19:48 sai siis Tipi ringil täis esimene 1000 km elektri jõul. Kõik see siis linnas ja kuni 15 km juppide kaupa. Ei läinudki palju aega, umbes täpselt 4 kuud.

Ilmad on nüüd ka juba soojemad, esimene talv ilma salongisoojenduseta üle elatud. Ega see liiga mugav olnud, aga midagi katastroofilist samuti mitte. Ilmselt oli suureks abiks see, et öösiti on auto ikkagi garaazhis. Mõni hommik oli ikka hea küll, kui ei pidand autot kratsima.

Liitiumakude testimisega jõudsin nüüd niikaugele, et sai muretsetud endale järjekordne elektrijõuline sõiduk. Sedapuhku siis ilus punane nimetu roller www.zev.ee poiste käest. Jutu järgi võimsust u. 1KW, kiirust piisavalt (50 km/t).
Pliiakudega jõudsin läbisõiduks testida null kraadi juures - u. 20 km.
Oma hiinamaise päritoluga 48V 10Ah LiFePO paki läbisõitu ei ole õnnestunud kahjuks lõpuni ära testida, sest kontroller veel lõpuni korralikult ühendamata. Aga roller liikus küll, kuigi pingelang oli oodatust suurem. Samuti soojenesid akud päris tublisti.
Kuna mul ajanappuse tõttu pole õnnestunud piisavalt mõõteinstrumente installida, siis ei oska veel öelda ka täpsemaid numbreid. Küll sai aga juba selgeks, et nendest konkreetsetest elementidest ei tahaks ma oma autole küll akupakki teha. Tuleb teste ja otsinguid jätkata, kui jälle võimalusi on.

Friday, February 6, 2009

Auto lihtsalt sõidab

Jälle kuu läinud, aga ega midagi murrangulist polegi juhtunud vahepeal.

Auto sõidab oma igapäevaseid otsi, külmade ilmadega on kuskil 15 km max, siis on akud ikka päris lääbakil.
Salongisoojendust ei ole jõudnud ehitada, aga nii lühikesi otsi kannatab ka miinus kümnega sõita vaid istmesoojenduse abil. Ei ole hullu miskit. Kui peaks üle poole tunni autos olema, siis läheks juba jahedaks.

Vahepeal olin paar nädalat tõbine (mitte külmas autos sõitmise pärast loodetavasti), siis võtsin natuke aega ja ehitasin valmis ühe osa akude kontrollseadmest (BMS) LiFePO4 akude testimiseks. Tundub toimivat, nüüd oleks vaja need akud ka reaalses elus testimisse võtta. Elektrirula kahjuks käesoleval aastaajal ei kvalifitseeru.
See liitiumite testimine on lähiaja peamine teema.

Friday, January 9, 2009

täis akuga saab ka -10 kraadiga sõita

Aasta lõpus läksid tegelikult asjad juba veidraks, sest ka sooja ilmaga ei tahtnud auto enam isegi sõidu alguses kiirendada.
Nüüd siis võtsin midagi ette. Hankisin proovimiseks mõned targad 12V laadijad ning panin need pidevalt laadima auto esiotsas olevaid akusid - need on tagumise otsa omadest tüki maad jahedamates tingimustes, st välitingimustes.

Tagumise kuue aku jaoks kasutan veel lisaks vaheldumisi kahte laadijat, mis vastavalt vajadusele on kõikse vähem laetud akude sabas. Need on siis nn. ühtlustuslaadijad või järellaadijad. Suure laadijaga lasen akupaki enamvähem täis ning siis need pisikesed järellaadijad toimetavad omaette vastavalt oma äranägemisele.

Tulemus oli juba esimesel päeval kohe istmikuga tunda. Sõltumata isegi väljas krõbistavast -10 kraadisest pakasest liikus auto täiesti normaalselt ja ei kukkunud eriti punasesse - st. pinge ei langenud sätitud miinimumini.

Seega - Zeneritest on vähe, tuleb kasutada midagi paremat. Kas eraldi laadijaid või siis taibukaid ühtlustajaid, et akupakk oleks ikka korralikult ühtlane ja täis laetud.

Monday, January 5, 2009

Hääd uut!

Head uut innovatsiooniaastat siis kõigile, kes seda blogi sattuvad lugema!

Nagu lupsti on läinud eelmisest kirjutisest kuu mööda, aga ega väga eriti pole kirjutada kah. Lihtsalt sõidan hommikul autoga tööle, pistan juhtme seina teen vahest päeval mõne tiiru ja pistan juhtme seina ja õhtul sõidan koju ja pistan juhtme seina :-). Lihtne.

Ükskord käisin tanklas kah - pumpasin kummid täis.

Vastuseks Madise küsimusele - autos on endiselt külm ja sooja annab vaid istmesoojendus, mis läheb selleks ajaks soojaks, kui hakkan sõitu lõpetama. Päris suurte külmadega pole nüüd sõitnud, olin linnast hoopis eemal ja nautisin mittemidagitegemist.
Aga ega seda ressurssi sellise ilmaga mul väga laialt käes ei ole - juba paar miinuskraadi tõmbasid mahtuvuse päris pisikeseks.
Lisaks on mul üks aku vist väiksema mahtuvusega - kipub teine kiiremini tühjenema ja ka laadimisel viskab teistest oluliselt varem pinge üles. Panin küll lambikesed ja takistid külge, aga väheks jääb sellest - oleks vaja targemat laadijat, mis lambi süttimisel voolu maha tõmbaks kohe.
Õnneks on mul veel võimalus proovida vahetada see nõrguke 12V süsteemi toitva akuga, see mul nimelt kõigi teistega sarnane - ehk on sellel mahtuvusega kõik korras. Lisaks plaan veel võtta mingi ports taibukaid laadijaid ning panna need aeglasemaid akusid järgi aitama. Ehk annab paremaid tulemusi, kui lihtsalt zeneritega lahendus.

Friday, December 5, 2008

Jooksevkulud esimese paarisaja kilomeetri põhjal

Nüüd on pea 200 e-kilomeetrit seljataga, selliste pisikeste kuni 10 km juppidena :-)

Viimased paar päeva järjest on meeles olnud ka näidikuid vaadata ning nende keskmisena on välja tulnud, et kilomeetri läbimiseks kulub ca. 300W/h seinast.
Seega 10 km läbimiseks läheb ca. 3 KW/h, mis Kodu 1 paketi hinda kasutades teeb 10 km hinnaks ca. 4,5 krooni.

Selles sisalduvad kõik kaod laadijas, akudes, kontrolleris, kaablites, mootoris, käigukastis jne.
Mõõtmiseks kasutan energiamõõtjat PM-300, millega saab mõõta ka muude koduseadmete energiatarvet.

Monday, December 1, 2008

Esimene nädal elektriautoga

Nüüd on nädalake elektrimootori abil sõidetud - päris vahva on. Jõhkralt sõltub distants välistemperatuurist.
Päris külmakraadidega on ikka läbisõit imepisike max 10 km korraga. Tuleb hakata mõtlema akude soojendamisele.
Praeguste plusskraadide juures pole häda keskit - ükspäev sõitsin vist pea 15 km järjest. Lõpus kaob kiirendus ära, aga ühtlast kiirust hoiab auto ilusti. Ainus häda on, et foori taga muutuvad tagapool olijad närviliseks.

Esimesed 100 elektrilist kilomeetrit on praeguseks koos testsõitudega garaazhis seljataga ning oktoobri keskpaigast alates on akude laadimiseks kulunud 41 KWh.
Pole just väga palju ja väga vähe samuti mitte.

Oma üllauseks leidsin kommentaaridest mõned küsimused - keegi ikka loeb ka seda blogi :-) Püüan neile siis vastata nii hästi kui suudan. Kuna nagunii oli plaanis väike kokkuvõte teha, siis nüüd ongi hea võimalus.

Kas regamise protses oli keeruline?

Protsess ei olnud keeruline - ütleks, et isegi väga lihtne oli. Kartsin hullemat.
Asi käis minu jaoks nii.
Tegin ARKi ümberehitamise kohta avalduse, et tahan elektrimootori paigaldada (maikuus juba, lootsin jaanipäevaks valmis jõuda). Seejärel sain vastuseks suunamise eksperdile ning ekspertide nimekirja. Seejärel ehitasin tubli mitu kuud, kuni lõpuks arvasin, et auto on arvelevõtmiseks piisavalt valmis. Siis helistasin eksperdile ja leppisin ülevaatamiseks aja kokku. Kaalusime, mõõtsime, tegime kinnisel territooriumil proovisõitu ning siis kirjutas ekspert oma akti ARK jaoks ning viis ise ka kohale.
Siis küsis ARK veel lisaks piduritesti, kuna vaakumi allikas oli muutunud. Selle testiga probleeme ei olnud ja sain selle ülevaatuspunktis ilusti tehtud. Ülevaatusele ja tagasi sõitsin omal käigul, sest ülevaatuspunkti ju võib.
Pärast seda läks veel nädal, siis sain ARK-st otsuse kätte ja järgmisel päeval vormistasin muudatuse tehnilises passis. Seejärel sõitsin veelkord ülevaatuspunkti ja tegin ära ka ametliku ülevaatuse, sest see oli augustis läbi saanud. Sain ka allahindlust, kuna CO testi ju polnud ;-)

Kartsin ARK osas hullemat - et tuleb teha esmaregamine ja asi läheb kallimaks. Aga siin on jälle see maagiline 1998 aasta vahe - varem kasutusele võetud autodele vormistatakse ümberehitus, uuematele üksikkorras tüübikinnitus ja siis tuleb auto uuesti arvele võtta. See info on kõik ARK lehel kirjas.

Kuskohast see 24 kW sinna reg tunnistusele võeti?

Ei miskit susserdamist - 24 Kw on mootori nominaalvõimsus 72 V juures. Erinevalt bensumootoritest, millede puhul läheb passi kirja tippvõimsus, on elektrimootoritel nominaalvõimsus see, mida ta pidevalt kannatab. Elektrimootoreid võib piisava jahutuse korral lühiajaliselt mitmekordselt üle koormata ning seda ka kasutatakse.
Mis aga puudutab sõitmisel vajalikku võimsust - siis see on oluliselt pisem, kui see nominaalvõimsus. Ning see ei sõltu mootori tüübist. Minul kulus näiteks 50-ga liikumiseks keskmiselt 6KW. Kuidas see vajalik võimsus kiiruse kasvades suureneb, sellest on kirjutatud maakeeli www.zev.ee lehel ja ka foorumis ning ingliskeelset juttu on terve internet täis.

Zilla kontroller

Kahjuks jah ei ole tootmise korraldamine lihtne tegevus ja kui see pole su kutsumus, siis viib see tervise. Nii juhtus ka Zilla kontrolleripere looja Otmariga.
Aga viimaste uudiste kohaselt on läbirääkimised käimas ja Otmar avas uuesti võimaluse panna end kontrolleri järjekorda. Ühelt poolt tagab see talle kõigi valmistatud kontrollerite müügi ning näitab ka potentsiaalsele partnerile, et toodetel on kliente. Kel huvi on, see pangu end julgelt järjekorda :-).

Tasuta parkimise kaart

Kuna Tallinna linn jagab vähese saastega autodele tasuta parkimise kaarte, siis miks seda mitte võtta, eriti kui sumpsist miskit ei tule - st. sumpsi polegi.
Täitsin kodulehel olnud avalduse ja mõtlesin, et olen roheline ja ei prindi neid pabereid välja. Vusserdasin tükk aega digidoki progega, aga lõpuks sain ikkagi paberid allkirjastatud ning ära saadetud.
Kui täna oma kaardil järgi käisin, siis nägin kahjuks ikkagi, et kõik see sodi oli välja prinditud. Kurb.
Lisaks veel - kuna uusi blankette veel polnud, siis kehtib mu luba vaid aasta lõpuni. Järgmise aasta loa saamiseks pean oma avalduse uuesti saatma, kusjuures midagi muutma ei pea. Bürokraatia ikka rokib täiega.
Aga mis ma ikka virisen - võin nüüd kesklinnas parkida, kus tahan.

Peatselt katsun võtta kokku ka seni kogunenud numbrilised näitajad