Friday, June 27, 2008

Juhe koos

St. et hädatarvilikud juhtmed on nüüd ühendatud ja ka mõned tulukesed põlevad kontrolleri karvakeral (Hairball), aga edasi on juba juhe täiega koos.

Peakontaktor ei võta kuidagi vedu ning ei taha kuidagi neid otsi omavahel kokku panna, et tekkiks suletud vooluring akude ja kontrolleri vahel.

Aga see kõik on juba uus teema - vaja lihtsalt viga otsima ja parandama hakata. Ühendamised on tehtud. Järgmisel nädalal saab ehk siis ka juba ratta pöörlema.

Kanged kaablid

Aeg lendab ja tähtajad mööduvad. Nääh, ei saanudki jaanipäevaks autot liikuma :-(.
Aga eks pusime edasi ja nüüd siis ilma konkreetse tähtajata. Midagi on vahepeal ikka edasi liikunud kah.

Valmis on kaablid akupaki ja kontrolleri vahel ning kontrolleri ja mootori vahel. Said sellised kanged jurakad, et nende paika väänamine oli kohe nigu trenni eest. Said sellised tõsised 120 mm2 kaablid, et vastaks kontrolleri poolt pakutavale amprite hulgale (lühiajaliselt kuni 1000A väikese liialdusega).
Tänu kaablite kangusele jäi esialgu kontrolleri jõuosa eraldi karbi sisse paigutamata, kuna see lihtsalt polnud võimalik. Selle jaoks tuleb veel midagi välja mõelda.

Kontaktorid ning 500A kaitsme panin eraldi karpide sisse, et kogemata näppupidi sinna kontaktide vahele ei sattuks.
Kaitse pidavat läbipõlemisel mõnikord ka kildudeks lendama - las siis olla igaks juhuks veel natuke varjus, ei pillu tervet maailma kilde täis.

Tänase tööpäeva saavutuseks oli siis see, et installeerisin autosse ka Punase Nupu, mis juhib kogu jõuvoolu osa ning häda korral katkestab kõigi kontaktorite toite. Avariilüliti siis.

Veel möllasin päris pikalt poteka ühendamisel gaasitrossiga, et oleks ikka millega elektronide voogu akudest mootorisse kontrollida. Midagi sai valmis, aga ilmselt tuleb gaasitrossi tagastamise kindlustamiseks lisada süsteemile veel üks vedru. Muidu sai hea.

Lisaks hakkasin ühendama ka kontrolleri madalpinge juhtmeid, aga päris valmis sellega siiski ei saanud.

Miskipärast läheb ikka kõigi asjadega tükk maad rohkem aega, kui ise oskad arvata. Lootsin juba auto mitu nädalat tagasi liikuma saada, aga ikka on veel must miljon asja, mis vaja enne ära teha ja ühendada, et asi liikvele läheks.

Suurematest muredest on veel vaja lahendada pidurite vaakum ning roolivõimu küsimus. Lisaks veel siis akude laadimine ning tuhat vähemtähtsamat asja.

Pilte seekord ei ole, sest olen mitu päeva järjest fotoka maha unustanud. Katsun järgmine kord ikka kaasa võtta.

Wednesday, June 11, 2008

Arengutest

Poolteist kuud on märkamatult viimasest postitusest möödas. Kontroller on küll juba pikemat aega käes, kuid ega selle vahepealse aja jooksul suurt muud teinud pole, kui üht prozhektorit 72V akupaki pealt põlema proovinud panna. Toimis küll ja suurepäraselt. Ka kõik kaitsemehhanismid olid kontrolleril ilusti töökorras (kui gaas on peal, siis sisse lülitades ei hüppa auto paigast jne).

Kuna olen ise vahepeal muude projektidega suhteliselt rakkes olnud, siis kuni eelmise nädalani eriti midagi edasi ei liikunud.
Möödunud nädalal sai kõvasti raha kulutatud mitmesugustele abimaterjalidele ning ka ajutistele akudele. Ajutistele sellepärast, et eesmärk on ikkagi kasutada LiFePO4 akusid tulevikus. Aga kuniks nendest asja saab, tuleb auto ikkagi valmis teha ja liikuma panna.
Et masin liiga raskeks ei läheks, tuleb aga laadimisega läbisõidetava vahemaa osas kompromissile minna. See tähendab, et esialgu saab siis vaid linnaauto.

Aga 6 akut mahtusid enam kui täpselt tagaratta koobaste vahele ära, ilma et oleks pidanud midagi lõikama hakkama. (lõikamiseks läheb siis, kui pärisakupakk valmis saab)
Akude kaaluks ca. 120 kg, mis teeb kokku u. 1 täis bensupaak, summuti ning 30 kg kola pakiruumis. Ei ole ju palju.

Aga välja näeb esialgne aku paigutus selline.














Edasi on vaja akudele siis korralik kast ümber ehitada, mis peab vastu ka avarii puhul ning ei laseks ülelaadimise korral vesinikku auto salongi laiali lennata. Samuti on vaja kontroller mootori ning akudega ühendada - siis äkki saab juba ka elektri jõul liikuvat masinat proovida.