Arengutest

Poolteist kuud on märkamatult viimasest postitusest möödas. Kontroller on küll juba pikemat aega käes, kuid ega selle vahepealse aja jooksul suurt muud teinud pole, kui üht prozhektorit 72V akupaki pealt põlema proovinud panna. Toimis küll ja suurepäraselt. Ka kõik kaitsemehhanismid olid kontrolleril ilusti töökorras (kui gaas on peal, siis sisse lülitades ei hüppa auto paigast jne).

Kuna olen ise vahepeal muude projektidega suhteliselt rakkes olnud, siis kuni eelmise nädalani eriti midagi edasi ei liikunud.
Möödunud nädalal sai kõvasti raha kulutatud mitmesugustele abimaterjalidele ning ka ajutistele akudele. Ajutistele sellepärast, et eesmärk on ikkagi kasutada LiFePO4 akusid tulevikus. Aga kuniks nendest asja saab, tuleb auto ikkagi valmis teha ja liikuma panna.
Et masin liiga raskeks ei läheks, tuleb aga laadimisega läbisõidetava vahemaa osas kompromissile minna. See tähendab, et esialgu saab siis vaid linnaauto.

Aga 6 akut mahtusid enam kui täpselt tagaratta koobaste vahele ära, ilma et oleks pidanud midagi lõikama hakkama. (lõikamiseks läheb siis, kui pärisakupakk valmis saab)
Akude kaaluks ca. 120 kg, mis teeb kokku u. 1 täis bensupaak, summuti ning 30 kg kola pakiruumis. Ei ole ju palju.

Aga välja näeb esialgne aku paigutus selline.














Edasi on vaja akudele siis korralik kast ümber ehitada, mis peab vastu ka avarii puhul ning ei laseks ülelaadimise korral vesinikku auto salongi laiali lennata. Samuti on vaja kontroller mootori ning akudega ühendada - siis äkki saab juba ka elektri jõul liikuvat masinat proovida.